Meedius

Eesti tööturg on jõudnud etappi, kus tööpuuduse määr on kahanenud väga väikeseks, samas on haigused, vigastused ja heitumus jätnud tööturust eemale ligi 67 000 inimest, 14 000 inimest on mitteaktiivsed seoses laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemisega.

Eesti Tööandjate Keskliit ja MTÜ Arhipelaag koos partneritega algatasid projekti kaugtöö edendamiseks Eestis, et panna inimesi kontsentreeritumalt tegutsema, muuta juhtide juhtimisharjumisi ning panna tööandjad töötundide asemel tulemust mõõtma.

Ettevõtjate jaoks on tõsiseks probleemiks tööjõupuudus. Üheks võimaluseks olukorra leevendamisel on mitteaktiivsete toomine tööturule teistsuguse töömudeli kaudu.

Tööandjate ja töövõtjate teadlikkus paindlikkuse rakendamisest on madal, mistõttu ei ole paindlikud töövormid Eestis väga laialt levinud. Nii tööandjate kui töövõtjate seas üheks oluliseks takistuseks paindlikkuse rakendamisel teadmatus ja umbusk uute töökorralduslike vormide suhtes. Samas on näiteks arengukava “Eesti Edu 2014” üks eesmärgiks seatud 20protsendiline töötajate osaline või täielik hõivatus kaugtööl.

Eesti Tööandjate Keskliidu projektijuht Kadri Seederi hinnangul võiks projekti käima tõmmata kaugtöökeskused, mis võivad toimida erinevatel alustel – kohaliku omavalitsuse, MTÜde, erasektori või miks ka mitte mõne riigiasutuse algatusena. “Tahame kutsuda ellu erinevaid mudeleid,” möönab ta.

“Raha projekti jaoks on kavas taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Innove kaudu, kui taotlusvoorud avatakse. Samuti on plaan rahvusvahelise koostöö rahastamiseks mõnest Euroopa tasandi fondist ning lisaks on meil tekkinud ka erasektoris juba teatud huviliste ring, kes on avaldanud valmisolekut kaasrahastamiseks,” räägib Seeder.

Kaugtöö ei tohi tuua kaasa sotsiaalset tõrjutust

Kaugtöö võiks olla võimaluseks nii tavainimesele valida endale sobivam elukeskkond kui ka puuetega inimestele ja teistele riskirühmadele. Samas ei tohiks see Seederi sõnul tuua kaasa kellegi sotsiaalset tõrjutust.

Nii on juba asutatud Eesti Kaugtöö Ühing, kuhu on koondunud projektide partnerid ja mitmed kaugtööst huvitatud eksperdid.

Meeskondade ühiseks eesmärgiks on paindliku töökorralduse laiem levik, mis võimaldaks töötajatel paremini oma töö- ja isiklikku elu ühitada ja seeläbi töömotivatsiooni suurendada, tööandjatel paindlikumalt tööjõuressursse planeerida ja töö efektiivsust suurendada. Teiseks oluliseks ühiseks eesmärgiks regionaalne areng, millele soovitakse kaasa aidata kaugtöö aga ka laiemalt paindlike töövormide laiema leviku kaudu.

Kaugtöötamine võimaldab inimestel valida endale ja oma perele sobivam elukeskkond, vähendada transpordile kuluvat aega ja raha, samuti aitab kaugtöö laiem levik kaasa kohaliku elu aktiviseerumisele. Paindlik töökorraldus võimaldab kaasata tööturule rohkem riskirühmasid ja pereliikmete hooldamisega seotud inimesi ning suurendada seeläbi tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust.

Tööandjate teadmine kaugtöö sisust, võimalustest ja eelistest on vähene. Samasugused hirmud on töötajatel, kes kardavad kogeda eemalejäetust ja isoleeritust, aga kelle jaoks on ka küsimuseks, kuivõrd suudetakse iseennast motiveerida ja distsiplineerida.

Tähtis on kaugtöökeskuste käivitamine

Projekti peamiseks tegevuseks on kaugtöökeskuste käivitamine Eestis. MTÜ Arhipelaagil on ka sellealane kogemus Hiiumaal kaugtöökeskuse käivitamisel. Mis on kaugtöökeskustes töötamise eeliseid kodus töötamise ees? Kvalitatiivsed uuringud näitavad, et kaugtöö tegijatel tekib kodus töötamisel sageli isoleerituse tunne ja suhtlemisvaegus, kaugtöökeskus on aga muu hulgas sotsiaalsete vajaduste rahuldamise koht.

Samuti võib osal töötajatest olla kaugtöökeskuses lihtsam keskenduda kui kodus. Kaugtöökeskuse eeliseks võrreldes kodus töötamisega on see, et seal  saab pakkuda ka tehnilist tuge ja kvaliteetset internetiühendust, mis mitmetes maapiirkondades on probleem, räägib Seeder.

Tööandjate seisukohalt on kaugtöökeskuse eeliseks töökeskkonna turvalisus nii andmekaitse kui tööohutuse seisukohast, samuti kulude läbipaistvus ja erisoodustusena käsitlemise ohu maandamine. Kaugtöökeskused aitavad hoida ja tuua maapiirkondadesse nooremaid inimesi ja aktiveerida kohalikku elu.

Kaugtöökeskused pakuvad sageli ka mitmeid lisateenuseid: töötamise tugiteenuseid ja lastehoidu; on aktiivsed koolitajad, sealhulgas ka e-õppe osas, ja projektide elluviijad. Kaugtöökeskused peaksid olema isemajandavad – suutma katta oma jooksvad kulud ning tegema ka investeeringuid, see tagab nende jätkusuutlikkuse.

Kaugtöö Ühing kaugtöökeskuste võrgu ühendajana saab pakkuda ühist oskusteavet, lahendusi, kogemuste vahetust, koolitust ja nõustamist ning ühiseid kliendivärbamiskampaaniaid. Samuti on Kaugtöö Ühing abiks rahvusvahelise koostöö ja kogemuste vahetamise edendamisel.

Projekti algusjärgus on kavas määratleda võimalikud partnerid Eestis – maakondlikud arenduskeskused, MTÜd, kohalikud omavalitsused, ettevõtted. Partnerite määratlemine on tihedalt seotud kaugtöövõimaluste teadvustamisega eri osapooltele, nagu tööandjad, töövõtjad ja kohalikud omavalitsused.

Kaugtöö ei ole mõeldud kõigile

Kõik tööd ja kõik inimesed ei sobi kaugtööks, töölepingut on keeruline sõlmida. Lisaks tööandjate vähesed teadmised paindlikust töökorraldusest ning infotehnoloogia ja andmete turvalisusega seotud probleemid. Töötaja jaoks võivad tekkida tõrked enesedistsipliini ja motivatsiooniga, infosulg ja tõrjutuse tunne, töö- ja pereelu ühtesulamine ning töövahendite hankimine.

Projekti algatajad loodavad avada Eestis vähemalt viis hästi töötavat kaugtöökeskust, mis on isemajandavad, kellel on rahvusvahelised sidemed teiste riikide kaugtöökeskustega ning kes on välja arendanud enda jaoks töötava mudeli.

Kaugtöö võimalused Eesti jaoks on praegu head, kuna siin on hästi arenenud internetiteenused, poliitikud toetavad e-ettevõtlust, suur osa inimestest kasutab internetti ja neil on suur “e-valmidus”.

Observeri töötajad on kaugtöövõimaluse hästi vastu võtnud

Meedia- ja äriseirefirma Observer Eesti OÜ tegevjuhi Annika Lepa sõnul on nende ettevõttes kodutöövariant väga populaarne ning hästi vastu võetud. “Kuna enamik meie tööriistadest on internetis või turvalise VPN-ühenduse kaudu hõlpsasti kättesaadavad, on paljud töötajad avaldanud soovi kodus tööd teha. Algselt saigi kodutööd võimaldatud just kolleegide initsiatiivil. Nendega, kes enamasti kodus tööd teevad, kohtume ehk paar-kolm korda kuus, kui tarvis silmast silma nõu pidada,” räägib ta.

“Kodus töötamine on eelkõige ju mugavuse küsimus. Kui õues vihma sajab, pea natuke valutab või elektrik saabub kell 13 päeval, on ju kindlasti mugavam koju jääda ja seal tööd teha. Samuti hoiab kodus töötamine kokku aega ja raha, näiteks transpordikulusid ja tööle tulekuks-minekuks kuluvat aega,” selgitab Annika Lepp. “Kodus töötamine on seega eelkõige motiveeriv. Kodus töötamise võimalus on kindlasti töökohal eeliseks.”

Teisalt on kodus töötamise juures tema hinnangul ka mõningaid “aga”-sid. “Koduseid töötajaid on küll kommunikatsioonivahendite kaudu (MSN, Skype, e-post) kerge kätte saada, kuid tihtipeale on silmast silma vestlus tulemuslikum ja sestap jääb kodus töötajate puhul vajaka igapäevasest vahetust kontaktist,” leiab ta. “Kodus töötajal peab olema väga hea enesedistsipliin. Ja seda mitte ainult töö, vaid ka vaba aja organiseerimisel. Kodus töötades võib juhtuda, et töö ja vaba aja piirid hägustuvad ja ei teki enam tööl oleku ning töölt mineku tunnet. Ka võib teistel kodustel tekkida tunne, et “noh, mis sul viga, sa oled ju kogu aeg kodus!””

Annika Lepp kasutab aeg-ajalt ka ise kodus töötamine võimalust. Seda eelkõige siis, kui tunneb, et oleks targem kodus püsida, et mitte kolleege külmetusepisikuga nakatada. Tavaliselt on siiski igal tööpäeval kontoris, klassikaliselt 9–17ni. “Ja muidugi kõik meie inimesed ei saagi kodus tööd teha. Samas paljud, kes saavad, eelistavad siiski kontorit. See, kas inimene tahab teha tööd kodus või kontoris, on tema enda valik. Mõnel lihtsalt jookseb mõte paremini töises õhkkonnas, kus kuulda printerite-telefonide-paljundusmasinate hääli ja kus on võimalik kohtuda oma kolleegidega,” lisab ta.

Observer Eesti töötajad teevad kodus meediaülevaateid ja -analüüse.

Autor: Gerli Ramler
ÄRIELU, 23.10.2007