Meedius

Finants- ja telekomsektori kõige aktiivsemad kõneisikud on SEB analüütik Hardo Pajula, Swedbanki ekspert Piret Suitsu ja sama panga analüütik Annika Paabut.

Meediuse, LETA ja TNS Emori uuringust selgus, et tänavu üheksa kuu jooksul said kõige sagedamini tähelepanu Swedbanki esindajaid. Keskmine tsiteerimiste arv kõneisiku kohta oli aga kõige suurem SEB-l.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis keskmisest suurem pangaesindajate tsiteerimiste osakaal, mis on koguni 66 protsenti.

Leedus on suurim kindlustus- ning Lätis telekomfirmade esindajate tsiteerimiste osakaal, kuid vastavad numbrid on vaid 28 ja 25 protsenti.

Suured kõikumised riikide vahel on ka ettevõtete lõikes. Näiteks kindlustusseltside BTA ja RSA puhul erinevad osakaalud riigiti kordades, samas kui Ergo vastav näitaja on praktiliselt võrdne.

Meediuse analüütiku Peeter Peedi sõnul torkab silma ka Swedbanki domineeriv positsioon Eestis.

Kõikide Balti riikide kõneisikute edetabelis on väga suur osakaal panganduse esindajatel, mis moodustavad 60-75 protsenti kõneisikute TOP 20-s olijatest. Leedu edetabelis domineerivad SEB esindajad, samas kui Lätis ja Eestis Swedbank.

Leedu edetabelis oli neli kindlustusfirmade esindajat, samas kui Eestis oli vaid üks – endine If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Heidi Vilu – ning Lätis mitte ühtegi.

Telekomsektori kõneisikutest jõudsid edetabelisse Kaja Sepp EMTst, Valdur Laid Elionist ja Kersti Gorstov Tele2st.

“Uuringutulemused näitavad selgelt, et seoses ebastabiilse majandusliku olukorra ja tarbijate kindlustundega on kasvanud ka avalikkuse huvi valdkonna asjatundjate selgituste järgi,” ütles Meedius Eesti juhatuse liige Ahti Kaskpeit.

ERR Uudised, 20.12.2012

Meedia- ja äriseire agentuur Meedius alustas koostöös Läti ettevõte LETA ja Leedu ettevõtte TNSiga kommunikatsiooniseire ja –analüüsiteenuse pakkumist kõigis kolmes Balti riigis.

“Eesti, Läti ja Leedu turud on viimastel aastatel tugevalt integreerunud ning paljud ettevõtted tegutsevad kõigis kolmes riigis,” rääkis Meedius Internationali juhatuse esimees Annele Aerikkala. “Kvaliteetse teenuse pakkumine Eestis eeldab seetõttu tihedat koostööd Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete vahel. Sõlmitud partnerluslepe võimaldab meie klientidel Balti turul teenust tellides saada ühtsetel alustel tööd kõigis kolmes riigis. Ühtlasi näeme koostöös võimalust integreerida oma teenuseid ka Põhjala riikide, eelkõige Soome ja Rootsi klientide paremaks teenindamiseks.”

Annele Aerikkala ütles, et infoajastu on muutnud arusaama informatsioonist ja selle töötlemisest. “Kuni viimaste aastakümneteni oli probleemiks info kättesaadavus,” märkis Annele Aerikkala. “Nüüd, interneti-ajastul on probleemiks info töötlemise võime. Just siin saame meie klientidele suureks abiks olla. Uus kommunikatsiooni tõhususe mõõtmise vahend võimaldab hinnata kogu kontserni turundus- ja meediatöö efektiivsust ja tulemuslikkust ning võrrelda neid konkureeriva ettevõtte näitajatega kõigis kolmes Balti riigis.“

„LETA-le kui Läti suurimale meediaseire ja -analüüsiteenuse osutajale on oluline teha koostööd tugevate partneritega nii Eestis kui Leedus,” ütles Läti uudisteagentuuri LETA juhatuse esimees Martins Barkans. “Tahame pakkuda oma klientidele kõrgetasemelist ülevaadet, ärisuundumustest ning konkurentsiolukorrast Balti regioonis.”

„Äriorganisatsioonid on tänapäeval üha enam huvitatud kommunikatsiooni tulemuslikkuse hindamisest ja objektiivsest analüüsist, ning seda mitte üksnes turu-uuringute vallas,“ sõnas Leedu ettevõtte TNS LT juht Gytis Juodpusis. „Tänu koostööle LETA ja Meediusega on meil võimalik vastata nõudlusele ka naaberriikide klientide hulgas ning tänu koostööle saime välja arendada kommunikatsiooni tõhususe uurimise ühtse töövahendi, mis põhineb TNS LT, LETA ja Meedius Eesti aastatepikkusel kogemusel. Selline suhtekorralduse tõhususe uurimine hõlmab turu mainet käsitlevaid kompleksseid indekseid ja reklaamiuuringuid kõikidest Balti riikidest.”

Meedius Eesti on juhtiv meediauuringute ettevõte Eestis, mis kuulub rahvusvahelisele firmale Meedius International. TNS UAB kuulub ülemaailmsesse uurimisettevõttesse TNS Global, mis on turu-uuringute ja konsultatsioonide turul tegutsenud 60 aastat. Läti uudisteagentuur LETA on riigi ainus täisteenust osutav infoagentuur, mis pakub kvaliteetseid meedia- ja äriteabelahendusi erinevatele organisatsioonidele ja ettevõtetele.

Neljas.ee 26.10.2011

Põgus pilguheit peagi linastuvale kassahitile.

Meedia peatähelepanu all oli septembris kolmandat kuud järjest Keskerakond, mida mainiti ajakirjanduses eelkõige Tallinna järgmise aasta eelarve, koolide ja lasteaedade kärpeplaani, pangakontode arestimise ja ka pistiseskandaalide tõttu.

Suuremad trükimeediaväljaanded ning internetiportaalid mainisid erakondi septembris 3182 korral ehk koguni 40% enam kui augustis, selgus ERR-i uudisteportaali tellimusel valminud monitooringufirma Meedius uuringust.

Selgelt kõige rohkem ehk 802 korral kirjutati Keskerakonnast. Eelmise kuuga võrreldes kasvas see arv 154 võrra. Partei kajastuse osakaal langes aga 29 protsendilt 25-le.

Meedius kommenteeris, et Keskerakonna mainimisel olid olulisel kohal tavapäraselt väga erinevad valdkonnad. Samas said tähelepanu pigem negatiivsed teemad – näiteks erakonna pangakontode sulgemine ehitusfirma ees tekkinud võla tõttu või linnaametnike Mati Songisepa ja Vello Lõugase pistiseskandaal.

Samuti kirjutati palju Tallinna järgmise aasta eelarve vastuvõtmisest ning lasteaedade ja koolide kärpeplaanist, mille linn kiiresti tagasi võttis. Uuringufirma kinnitusel oli aga jätkuvalt suur ka artiklite arv, mis kajastasid punkar Tõnu Trubetsky liitumist Keskerakonnaga.

Koalitsioonierakondade Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) mainimiste arv tegi septembris tuntava tõusu – vastavalt 233 ja 260 võrra 649 ja 642-ni.

Erakondade osakaal kõigist kajastustest oli mõlemal 20%. Reformierakonnal tõusis see augustiga võrreldes kahe, IRL-il kolme protsendi võrra. Reformierakonna kajastuses oli oluline osa müügimaksu kaotaval seadusel ja järgmise aasta eelarvel, kuid samuti pääses erakond ajakirjandusse Tallinna eelarvet kritiseerides ja tööandjate manifesti kommenteerides. Lisaks kajastati aktiivselt tippkohtunik Rait Maruste ja muusik Mari-Leen Kaselaane liitumist Reformierakonnaga.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), mis oli augustis üllatuslikult Keskerakonna järel teisel kohal, sai ka septembris palju tähelepanu, kuid jäi siiski veidi valitsuserakondadele alla. SDE-d mainiti 617 korral ehk augustiga võrreldes 175 võrra enam. Kajastuste osakaal jäi 19%-le.

Rahvaliit jäi septembris sisetülidele ja Juhan Aare vastuolulisele kalafilmile vaatamata esimesest neljast erakonnast selgelt maha. Neid mainiti 304 artiklis, mida on augustiga võrreldes 47 võrra rohkem, kuid kajastuse osakaal langes 11 protsendilt 10-le.

Rohelised said 161 ehk 39 mainimist enam. See moodustas kõigist kajastustest 5% ehk 0,4 protsendipunkti võrra vähem.

Meedius uuris oma meediamonitooringus, kui palju ilmus Eesti trükimeediaväljaannetes ja kaheksas suuremas uudisteportaalis uudiseid, milles mainiti erakondi. Lisaks erakondade ametlikele nimetustele on vaadeldud ka meedias kasutatavaid erinevaid nimekujusid, näiteks oravapartei, sotsid või keskpartei.

Tarmo Männi ja Aivar Sõerdi lahkumine Reformierakonda ning liitumisspekulatsioonid sotsidega mitmekordistasid märtsis Rahvaliidu meediakajastust.

Suuremad trükimeediaväljaanded ning internetiportaalid mainisid erakondi märtsis 3047 korral ehk koguni 45% enam kui veebruaris, selgus ERR-i uudisteportaali tellimusel valminud monitooringufirma Meedius uuringust.

Kõige enam ehk 758 korral kirjutati Keskerakonnast. Eelmise kuuga võrreldes kasvas see arv 181 võrra. Partei kajastuse osakaal langes aga kolme protsendipunkti võrra 24 protsendini.

Meediuse analüütik Peeter Peet kommenteeris, et kindlaid märksõnu, millega seoses Keskerakond kajastust sai, on raske välja tuua, kuid suur osa on Tallinna valitsemisega seotud teemadel.

Ta tõi välja Katrin Siska Lindakivi valimise kultuurikeskuse juhiks, linna soovi määrata tulevikus valimisringkondi ja lasteaedade rahastamise teema. Samuti kirjutati palju Värner Lootsmanni saamisest Loksa linnapeaks ning Keskerakonna Valgamaa piirkonna eksjuhist Endel Uppinist, kellega seotud skandaali kirjeldas “Pealtnägija”.

Koalitsioonierakondade IRL-i ja Reformierakonna mainimiste arv kasvas vastavalt 207 ja 71 artikli võrra 689 ja 549-ni. Erakondade osakaal kõigist kajastustest oli vastavalt 23% ja 18%. Reformierakonnal jäi see veebruariga võrreldes samaks, kuid IRL-i puhul langes viie protsendipunkti võrra.

Rahvaliit edestas sotse

Neljandal kohal oli märtsis 436 artikliga üllatuslikult Rahvaliit, mis edestas seitsme artikliga ka sotsiaaldemokraate. Eelmisel kuul kirjutati Rahvaliidust vaid 135 artiklit.

Kajastuse osakaal oli mõlemal 14%. Rahvaliidu puhul tähendab see koguni kaheksa-protsendipunktist kasvu, kuid sotside puhul kahe-protsendipunktist langust.

Rahvaliidu tavapärasest oluliselt suurema kajastuse põhjuseks oli Peedi sõnul peamiselt Sõerdi ja Männi üleminek Reformierakonda. Samuti elavnesid sellega seoses taas arutelud Rahvaliidu liitumisest sotsiaaldemokraatidega. Nende teemadega said tähelepanu ka Reformierakond ja sotsid, vähem ka teised erakonnad, kes sel teemal kommentaare jagasid.

Rohelistest rääkis trükiajakirjandus 176 korral ning see moodustas kõigist kajastustest 5,7%. Veebruariga võrreldes kasvasid need näitajad vastavalt 77 artikli ja ühe protsendipunkti võrra.

Monitooringufirma Meedius uuris, kui palju ilmus Eesti trükimeediaväljaannetes ja kaheksas suuremas uudisteportaalis uudiseid, milles mainiti erakondi. Lisaks erakondade ametlikele nimetustele on vaadeldud ka meedias kasutatavaid erinevaid nimekujusid, näiteks oravapartei, sotsid või keskpartei.

Ajakirjandus pööras veebruaris erakondadest endiselt kõige enam tähelepanu Keskerakonnale, mis oli ka ainus parlamendipartei, mille mainimiste arv eelmise kuuga võrreldes kasvas.

Suuremad trükimeediaväljaanded ning internetiportaalid mainisid erakondi veebruaris 2102 korral ehk ligi 6% vähem kui jaanuaris, selgus rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaali tellimusel valminud monitooringufirma Meedius uuringust.

Keskerakonnast kirjutati 577 korral, mida on kuue võrra enam kui eelmisel kuul. Partei kajastuse osakaal kasvas kahe protsendipunkti võrra 27 protsendini.

Koalitsioonierakondade IRL-i ja Reformierakonna mainimiste arv vähenes vastavalt 52 ja 36 artikli võrra 478 ja 476-ni. Erakondade osakaal kõigist kajastustest oli mõlemal ligi 23%. IRL-i puhul oli see näitaja jaanuaris ühe protsendipunkti võrra suurem, Reformierakonnal sama.

Uuringufirma kinnitusel said kõik kolm suuremat erakonda kajastust peamiselt tööpuudusega seotud teemadel. Veebruaris toimusid parlamendis tööpuuduse-teemalised arutelud ning Tallinna Lauluväljakul tööbörs.

IRL-i kajastus oli keskmisest tunduvalt suurem kuu esimesel nädalal, kui ilmus ligi 200 artiklit. Meediuse kinnitusel on see tingitud eelkõige erakonna suurkogul avaldatud seisukohtade kajastamisest.

Sotsiaaldemokraate mainis meedia 334, Rahvaliitu 135 ja rohelisi 99 korral. Kõigi kolme puhul on see näitaja jaanuariga võrreldes väiksem – kahe esimese puhul vähem, kuid roheliste puhul 25 võrra. Mainimiste protsent kõigist oli nende puhul vastavalt 16 (jaanuaris 15), kuus (sama) ja 4,7 (5,5).

Venekeelses meedias ilmus kõige enam artikleid sotsiaaldemokraatidest, Keskerakonnast ja Reformierakonnas.

Kohaliku levikuga trükiväljaannetes oli kõige enam mainimisi IRL-il (134) ja Reformierakonnal (130) ning neile järgnes Keskerakond (122). Rahvaliidu mainimistest ligi kolmandik oli kohalikes väljaannetes.

Monitooringufirma Meedius uuris, kui palju ilmus Eesti trükimeediaväljaannetes ja kaheksas suuremas uudisteportaalis uudiseid, milles mainiti erakondi. Lisaks erakondade ametlikele nimetustele on vaadeldud ka meedias kasutatavaid erinevaid nimekujusid, näiteks oravapartei, sotsid või keskpartei.

Enne 1. veebruari kandis Meedius nime Observer.

Ajakirjandus pööras jaanuaris erakondadest kõige enam tähelepanu Keskerakonnale ning seda peamiselt negatiivse tooniga teemadel.

Suuremad trükimeediaväljaanded ning internetiportaalid mainisid erakondi jaanuaris 2233 korral. Keskerakonnast kirjutati 571 korral, mis tähendab, et kajastuse osakaal oli 25%, selgus rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaali tellimusel valminud monitooringufirma Meedius uuringust.

Meediuse analüütik Peeter Peet kommenteeris, et Keskerakond sai palju tähelepanu teemadega, mis olid poliitikaga seotud kaudselt. Näiteks ilmus palju uudiseid reklaamifirmale Idea tasumata jäänud arvetest ja sellega seotud kohtuskäigust.

Meedia kirjutas ka keskerakondlaste eraelust – Edgar Savisaare lahutusest ja Deniss Boroditši võlavaidlusest. Samuti sai Keskerakond kajastust seoses rahvusringhäälingu seaduse muudatusettepanekutega ja kultuuripealinna projektiga.

Koalitsioonierakondi IRL-i ja Reformierakonda mainis ajakirjandus Keskerakonnast veidi vähem – vastavalt 530 ja 512 korral. Kõigist mainimistest moodustasid need numbrid 24% ja 23%.

Sotsiaaldemokraatidest kirjutas meedia 344 korral (15%). Rahvaliit sai rohkem kajastust kui rohelised – vastavalt 141 (6%) ja 124 (5,5%).

Monitooringufirma Meedius uuris, kui palju ilmus Eesti trükimeediaväljaannetes ja kaheksas suuremas uudisteportaalis uudiseid, milles mainiti erakondi.

Enne 1. veebruari kandis Meedius nime Observer.

ERR Uudised

Alates 2010. aasta 1. veebruarist hakkab Observer kasutama uut nime Meedius Eesti OÜ.

Ettevõtte partnerite ja klientide jaoks see suuri muudatusi kaasa ei too. Nimemuutus toob endaga kaasa vaid firma uued veebi- ning töötajate meiliaadressid. Ettevõtte registrinumber jääb samaks. Samuti ei muutu pangarekvisiidid ega muud kontaktandmed.

Lugupidamisega,
Ahti Kaskpeit
Juhatuse liige

Meedius Eesti OÜ
Madara 33/4
10613 Tallinn
Telefon: +372 601 0543
Faks: +372 601 0642
info@meedius.ee
www.meedius.ee

Eesti tööturg on jõudnud etappi, kus tööpuuduse määr on kahanenud väga väikeseks, samas on haigused, vigastused ja heitumus jätnud tööturust eemale ligi 67 000 inimest, 14 000 inimest on mitteaktiivsed seoses laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemisega.

Eesti Tööandjate Keskliit ja MTÜ Arhipelaag koos partneritega algatasid projekti kaugtöö edendamiseks Eestis, et panna inimesi kontsentreeritumalt tegutsema, muuta juhtide juhtimisharjumisi ning panna tööandjad töötundide asemel tulemust mõõtma.

Ettevõtjate jaoks on tõsiseks probleemiks tööjõupuudus. Üheks võimaluseks olukorra leevendamisel on mitteaktiivsete toomine tööturule teistsuguse töömudeli kaudu.

Tööandjate ja töövõtjate teadlikkus paindlikkuse rakendamisest on madal, mistõttu ei ole paindlikud töövormid Eestis väga laialt levinud. Nii tööandjate kui töövõtjate seas üheks oluliseks takistuseks paindlikkuse rakendamisel teadmatus ja umbusk uute töökorralduslike vormide suhtes. Samas on näiteks arengukava “Eesti Edu 2014” üks eesmärgiks seatud 20protsendiline töötajate osaline või täielik hõivatus kaugtööl.

Eesti Tööandjate Keskliidu projektijuht Kadri Seederi hinnangul võiks projekti käima tõmmata kaugtöökeskused, mis võivad toimida erinevatel alustel – kohaliku omavalitsuse, MTÜde, erasektori või miks ka mitte mõne riigiasutuse algatusena. “Tahame kutsuda ellu erinevaid mudeleid,” möönab ta.

“Raha projekti jaoks on kavas taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Innove kaudu, kui taotlusvoorud avatakse. Samuti on plaan rahvusvahelise koostöö rahastamiseks mõnest Euroopa tasandi fondist ning lisaks on meil tekkinud ka erasektoris juba teatud huviliste ring, kes on avaldanud valmisolekut kaasrahastamiseks,” räägib Seeder.

Kaugtöö ei tohi tuua kaasa sotsiaalset tõrjutust

Kaugtöö võiks olla võimaluseks nii tavainimesele valida endale sobivam elukeskkond kui ka puuetega inimestele ja teistele riskirühmadele. Samas ei tohiks see Seederi sõnul tuua kaasa kellegi sotsiaalset tõrjutust.

Nii on juba asutatud Eesti Kaugtöö Ühing, kuhu on koondunud projektide partnerid ja mitmed kaugtööst huvitatud eksperdid.

Meeskondade ühiseks eesmärgiks on paindliku töökorralduse laiem levik, mis võimaldaks töötajatel paremini oma töö- ja isiklikku elu ühitada ja seeläbi töömotivatsiooni suurendada, tööandjatel paindlikumalt tööjõuressursse planeerida ja töö efektiivsust suurendada. Teiseks oluliseks ühiseks eesmärgiks regionaalne areng, millele soovitakse kaasa aidata kaugtöö aga ka laiemalt paindlike töövormide laiema leviku kaudu.

Kaugtöötamine võimaldab inimestel valida endale ja oma perele sobivam elukeskkond, vähendada transpordile kuluvat aega ja raha, samuti aitab kaugtöö laiem levik kaasa kohaliku elu aktiviseerumisele. Paindlik töökorraldus võimaldab kaasata tööturule rohkem riskirühmasid ja pereliikmete hooldamisega seotud inimesi ning suurendada seeläbi tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust.

Tööandjate teadmine kaugtöö sisust, võimalustest ja eelistest on vähene. Samasugused hirmud on töötajatel, kes kardavad kogeda eemalejäetust ja isoleeritust, aga kelle jaoks on ka küsimuseks, kuivõrd suudetakse iseennast motiveerida ja distsiplineerida.

Tähtis on kaugtöökeskuste käivitamine

Projekti peamiseks tegevuseks on kaugtöökeskuste käivitamine Eestis. MTÜ Arhipelaagil on ka sellealane kogemus Hiiumaal kaugtöökeskuse käivitamisel. Mis on kaugtöökeskustes töötamise eeliseid kodus töötamise ees? Kvalitatiivsed uuringud näitavad, et kaugtöö tegijatel tekib kodus töötamisel sageli isoleerituse tunne ja suhtlemisvaegus, kaugtöökeskus on aga muu hulgas sotsiaalsete vajaduste rahuldamise koht.

Samuti võib osal töötajatest olla kaugtöökeskuses lihtsam keskenduda kui kodus. Kaugtöökeskuse eeliseks võrreldes kodus töötamisega on see, et seal  saab pakkuda ka tehnilist tuge ja kvaliteetset internetiühendust, mis mitmetes maapiirkondades on probleem, räägib Seeder.

Tööandjate seisukohalt on kaugtöökeskuse eeliseks töökeskkonna turvalisus nii andmekaitse kui tööohutuse seisukohast, samuti kulude läbipaistvus ja erisoodustusena käsitlemise ohu maandamine. Kaugtöökeskused aitavad hoida ja tuua maapiirkondadesse nooremaid inimesi ja aktiveerida kohalikku elu.

Kaugtöökeskused pakuvad sageli ka mitmeid lisateenuseid: töötamise tugiteenuseid ja lastehoidu; on aktiivsed koolitajad, sealhulgas ka e-õppe osas, ja projektide elluviijad. Kaugtöökeskused peaksid olema isemajandavad – suutma katta oma jooksvad kulud ning tegema ka investeeringuid, see tagab nende jätkusuutlikkuse.

Kaugtöö Ühing kaugtöökeskuste võrgu ühendajana saab pakkuda ühist oskusteavet, lahendusi, kogemuste vahetust, koolitust ja nõustamist ning ühiseid kliendivärbamiskampaaniaid. Samuti on Kaugtöö Ühing abiks rahvusvahelise koostöö ja kogemuste vahetamise edendamisel.

Projekti algusjärgus on kavas määratleda võimalikud partnerid Eestis – maakondlikud arenduskeskused, MTÜd, kohalikud omavalitsused, ettevõtted. Partnerite määratlemine on tihedalt seotud kaugtöövõimaluste teadvustamisega eri osapooltele, nagu tööandjad, töövõtjad ja kohalikud omavalitsused.

Kaugtöö ei ole mõeldud kõigile

Kõik tööd ja kõik inimesed ei sobi kaugtööks, töölepingut on keeruline sõlmida. Lisaks tööandjate vähesed teadmised paindlikust töökorraldusest ning infotehnoloogia ja andmete turvalisusega seotud probleemid. Töötaja jaoks võivad tekkida tõrked enesedistsipliini ja motivatsiooniga, infosulg ja tõrjutuse tunne, töö- ja pereelu ühtesulamine ning töövahendite hankimine.

Projekti algatajad loodavad avada Eestis vähemalt viis hästi töötavat kaugtöökeskust, mis on isemajandavad, kellel on rahvusvahelised sidemed teiste riikide kaugtöökeskustega ning kes on välja arendanud enda jaoks töötava mudeli.

Kaugtöö võimalused Eesti jaoks on praegu head, kuna siin on hästi arenenud internetiteenused, poliitikud toetavad e-ettevõtlust, suur osa inimestest kasutab internetti ja neil on suur “e-valmidus”.

Observeri töötajad on kaugtöövõimaluse hästi vastu võtnud

Meedia- ja äriseirefirma Observer Eesti OÜ tegevjuhi Annika Lepa sõnul on nende ettevõttes kodutöövariant väga populaarne ning hästi vastu võetud. “Kuna enamik meie tööriistadest on internetis või turvalise VPN-ühenduse kaudu hõlpsasti kättesaadavad, on paljud töötajad avaldanud soovi kodus tööd teha. Algselt saigi kodutööd võimaldatud just kolleegide initsiatiivil. Nendega, kes enamasti kodus tööd teevad, kohtume ehk paar-kolm korda kuus, kui tarvis silmast silma nõu pidada,” räägib ta.

“Kodus töötamine on eelkõige ju mugavuse küsimus. Kui õues vihma sajab, pea natuke valutab või elektrik saabub kell 13 päeval, on ju kindlasti mugavam koju jääda ja seal tööd teha. Samuti hoiab kodus töötamine kokku aega ja raha, näiteks transpordikulusid ja tööle tulekuks-minekuks kuluvat aega,” selgitab Annika Lepp. “Kodus töötamine on seega eelkõige motiveeriv. Kodus töötamise võimalus on kindlasti töökohal eeliseks.”

Teisalt on kodus töötamise juures tema hinnangul ka mõningaid “aga”-sid. “Koduseid töötajaid on küll kommunikatsioonivahendite kaudu (MSN, Skype, e-post) kerge kätte saada, kuid tihtipeale on silmast silma vestlus tulemuslikum ja sestap jääb kodus töötajate puhul vajaka igapäevasest vahetust kontaktist,” leiab ta. “Kodus töötajal peab olema väga hea enesedistsipliin. Ja seda mitte ainult töö, vaid ka vaba aja organiseerimisel. Kodus töötades võib juhtuda, et töö ja vaba aja piirid hägustuvad ja ei teki enam tööl oleku ning töölt mineku tunnet. Ka võib teistel kodustel tekkida tunne, et “noh, mis sul viga, sa oled ju kogu aeg kodus!””

Annika Lepp kasutab aeg-ajalt ka ise kodus töötamine võimalust. Seda eelkõige siis, kui tunneb, et oleks targem kodus püsida, et mitte kolleege külmetusepisikuga nakatada. Tavaliselt on siiski igal tööpäeval kontoris, klassikaliselt 9–17ni. “Ja muidugi kõik meie inimesed ei saagi kodus tööd teha. Samas paljud, kes saavad, eelistavad siiski kontorit. See, kas inimene tahab teha tööd kodus või kontoris, on tema enda valik. Mõnel lihtsalt jookseb mõte paremini töises õhkkonnas, kus kuulda printerite-telefonide-paljundusmasinate hääli ja kus on võimalik kohtuda oma kolleegidega,” lisab ta.

Observer Eesti töötajad teevad kodus meediaülevaateid ja -analüüse.

Autor: Gerli Ramler
ÄRIELU, 23.10.2007